Jah, see on siis Prantsusmaa-mälestuste 3. ja viimane osa.
Ehkki mu reisijutud on siin sahtlis ajaliselt häbematult läbisegi, pole ma veel nii hullu asja teinud, et yhe teema erinevate osade vahele oleks teisi teemasid sokutanud.
Hiljuti oli kyll kiusatus Kreeta pildid reisisoojalt yles panna, aga sain endast vöitu ja löpetasin siiski Prantsusmaa ära.
Önneks vöi önnetuseks pole sinna kuulsusrikkasse kanti ka uusi reise tulnud, niisiis minu jaoks on need kolmes loos kirjeldatud seigad ja nähtud pildid praeguseks peaaegu köik, mis ma sellest maast oma silmaga olen näinud...
Ylemisel pildil on linnakese peaväljak (nii kyll tundus, oli veidi uhkem ja vähem keskaegne, kui vanalinn).
Alumisel pildil paistab taamal yks kirikutest. Nagu ma enne kirjutasin, oli neid vanalinnas rohkem kui yks ja nad olid uhked ja kaunid ehitused...
Edasi lihtsalt pildikesi vanalinnast. Kahjuks "isa Goriot" köögitarvete poest unustasin pilti teha...
Kus iganes ma ka ei viibiks, pildistan ma alati kasse, kui selleks vähegi juhust on. Teiseks veetlevaks objektiks on veega seotud vaatepildid...
Alumisel pildil pole vett näha, aga ta on lähedal - see on vanalinna piiril olev kanal vöi jögi(?). Taamal paistab sild, ka rongiaknast nähtud jöed olid väga madalate kallastega, peaaegu muu maapinnaga samal tasapinnal. Seda mööda liiguvad praamid ja laevukesed, tihti teega paralleelselt, nii et körvaltvaadates tundub, et autod ja laevad söidavad läbisegi...
Siin on jälle yks neist kirikutest ja ka pyhakuju, aga see viimane seisis siiski kaupluseaknal ja reklaamis käekella. See oli ka nähtud vaateakendest ainuke selline...ebatraditsiooniline.
Selle kuju juurde viisid igal pool vanalinnas suunavad jalajäljed. Need olid metallist ja tänavakividele monteeritud.
Legend oli ka, aga kahjuks ma enam seda vähest, mida välja lugesin, ei mäleta.
Mees ja koer, linna päästjad?
Vöi tuntud markantne tegelane, kes sai omale kuju, nagu meil Åkersbergas kutsar Pelle?
Oli kuidas oli, kuju oli vahva.
Nagu yhes korralikus vanas muinasjutulinnakeses, oli kujusid muidugi rohkemgi...ja ilusaid maju ja romantilisi nurgataguseid ja kitsaid tänavaid.
Just selliseid, kuhu vabalt vöiks kolm musketäri seiklema panna...
Ah, siin olid juba autod, illusioonid haihtusid!
See on viimane pilt - vaade vanalinnast "all-linnale"Selles suunas pöldude vahel asus ka meie hotell. Aga sellest on juba juttu olnud.
Ongi aeg löpetada. See ei ole mina, kes siin tunde taksot ootas. Mina ja J olime selle naise selja taga ja me olime ainsad reisijad täiesti inimtyhjas Auxierre raudteejaamas.
Koju me igatahes saime, muidu poleks seda lugu siin kirjas...
PS. enamus pilte avanevad klikkides suuremaks. Tasub Prantsusmaa väikelinna miljöösse 'sisse minna'!
